1. Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu üles kirjutada kogu maailm.

2. See üleskirjutus oli esimene ja toimus, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
3. Ja kõik läksid endid laskma kirja panna, igaüks oma linna.

4. Siis läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemaks, sest ta oli pärit Taaveti kojast ning soost,
5. ennast laskma kirja panna ühes Maarja, oma kihlatud naisega, kes oli käima peal.

6. Aga nende seal olles sai aeg täis, et Maarja pidi maha saama,
7. ja Ta tõi ilmale Oma esimese Poja ja mähkis Ta mähkmetesse ja asetas Ta sõime, sest neil polnud muud aset majas.

8. Ja seal paigus oli karjaseid väljal öitsis pidamas valvet öösel oma karja juures.
9. Ja Issanda Ingel astus nende ette ja Issanda auhiilgus paistis nende ümber, ja nemad kartsid üliväga.
10. Ja Ingel ütles neile: "Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale:
11. sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, Kes on Issand Kristus!
12. Ja see olgu teile tunnuseks: te leiate lapse mähitud ja sõimes magavat!"
13. Ja äkitselt oli Ingliga ühes taeva sõjaväe hulk; need kiitsid Jumalat ning ütlesid:
14. "Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kelledest Temal on hea meel!"

15. Kui siis Inglid olid läinud nende juurest ära taevasse, ütlesid karjased üksteisele: "Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada annud!"

16. Ja nad tulid tõtates ning leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
17. Aga kui nad seda nägid, teatasid nad asjast, mis neile oli üteldud selle lapsukese kohta.
18. Ja kõik, kes seda kuulsid, panid imeks, mida karjased neile rääkisid.
19. Ent Maarja pidas kõik need sõnad meeles ning mõtles nendele Oma südames.

20. Ja karjased läksid tagasi Jumalale au andes ja Teda kiites kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud, nõnda nagu neile oli üteldud.